Dokumentaalilainel

Kui oktoobris oli päris palju filmiuudiseid ning Eesti filmimaastik kihas korralikult, siis novembris on seni olnud uudiseid vähem. Õues valitsevad juba sünged sügis-/talveilmad ning kaamos hakkab võimust võtma. See aga loomulikult ei ole alati kurb uudis – pimedate öödega jõuab samaaegselt ju kohale ka PÖFF! Nagu juba kuulda on olnud, siis on Pöfil seekord (nagu alati!) väga palju vaatamisväärset. Aga selle postituse ja üldse selle blogi peamine teema pole siiski ju filmifestivalide kajastamine. Kuigi eks see haakub ka servapidi selle teemaga.

Tegelikult tahtsin pühenduda kahele praegu kinodes jooksvale dokfilmile. Esiteks film nimega “Allan“, millele on muusika kirjutanud maestro Arvo Pärt ise! Film räägib toredast ja elurõõmsast noorest mehest, kes tegeleb spordiga, naudib kino, kuid kes on pime. Film ei puuduta samuti mitte ainult seda, mis on tema elus hea – ka selle varjuküljed leiavad kajastamist, kuid siiski domineerib hea. Loomulikult pakuvad head võrdlusmomenti ka 20 aasta eest Allanist, kes oli siis 13 aastat vana, filmitud kaadrid.

Kuidas ma Aafrikat päästsin

Teine film on “Kuidas ma Aafrikat päästsin“, mis räägib energilisest ja ideid tulvil noorest naisest nimega Siisi, kes otsustab minna Aafrikasse ning seal kohvik avada. Soovitan kõigil minna kinno: sel viisil saate teada, et kuidas tal läks. Kuidas oli seal tegelik elu? Kas tal õnnestus kohalikku kogukonda aidata? Millega see asi lõppes või alles lõppeb?

Head kinoskäimist!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s