Category Archives: Lastefilm

August

Käsilased

Kuidagi on nii sattunud, et praegu on sarnaselt kogu muu ilmaga ka kinos selline mitmendat kuud “igikestev” spliin. Pole nagu midagi väga röögatut uut ja lahedat (rääkimata üldse kodumaiste filmide vallast) ning kogu kinoelu kulgeb vaikselt. Järjest tulevad uued välismaised filmid, peamiselt ilma erilist lainetust tekitamata. Kui vist välja arvata hiljuti linastunud “Käsilased“, mis on tekitanud palju vastukaja ning millest räägitakse igal poole. Käsilastest (ehk nn “minionidest”) on raske ka mööda vaadata, sest ükskõik, kuhu sa poes oma silmad suunad, ikka on seal nende tegelaste piltidega tooted. Ja seda ikka seinast seina; kommidest kuni vist ma ei tea wc-paberini välja 😀 No väikese liialdusega muidugi.

Kodumaistest filmidest on “suurtesse” kinodesse alles jäänud vaid “Supilinna salaselts”, mida veel aeg-ajalt näidatakse. Kuid eks seegi on varsti maha minemas. Ning siis on (nii palju kui mina tean) tulemas päris pikk paus enne kui oktoobri alguses jõuab linadele nõukaaegse tegevusega põnevik “Must alpinist”. See on kindlasti ootamist väärt ning seega tuleb lihtsalt kuidagi mööda saata see vaikne suvine kinoaeg.

Aga ega see raske olegi, sest suvel ju peaks tegema midagi muud, mitte siseruumides oma aega veetma. Aeg-ajalt leiab ka mõningaid väljas filmide näitamise üritusi ning võimalik on ju ka käia teatris. Edukat puhkusteaja lõppu (tõesti, sügis läheneb!) ning head kinosügist!

Susa (aka “Supilinna salaselts”)

SuSa

Juba on päris mitu nädalat möödunud ajast, mil ekraanidele jõudis selle suve kõige oodatum lastefilm – nimelt Tartus aset leidvate sündmustega põnevik “Supilinna salaselts”. Kusjuures, olles seda filmi juba loomulikult ka ise näinud, peab ütlema, et seda võiksid vaatamas käia ka need filmihuvilised, kes pole nt ei ise lapsed ega ka vanemad, kes peavad seda vaatama minema koos oma lastega.

Tõesti võin julgelt soovitada, sest tegemist ju uue tegijaga nii režii mõttes kui ka kirjaniku mõttes – pole ju minu teada varem Mika Keräneni raamatute põhjal siinmail filme vändatud. Ja kuigi filmist leiab asju, mille kallal vähem või rohkem norida (kui tahta), leian ma üldjoontes, et tegemist on igati väärika debüüdiga, mis rikastab kohalikku filmimaailma märkimisväärselt.

Süžee ise on põnev ja kaasahaarav ning neile, kes on kunagi Tartus elanud või seal pikemalt viibinud, on ka päris palju nii äratundmist kui ka üllatust, et mis on muutunud. Veidi võib ette heita filmi hüplikkust, kus mõni kaader nagu on puudu (st kohe ei saa aru, mis toimub), kuid teisalt korvab selle hea filmikeel ja väga kaasahaarav tegevus.

Ja ilmselt ei arva seda vaid mina – esimesel nädalavahetusel vaatas filmi pea 18 000 vaatajat ja sellega ületati seni parim lastefilm “Lotte ja kuukivi saladus” kahekordselt. Mis veelgi parem – napilt pääses alistamisest üldrekordi omanik “1944”.