Tag Archives: 2014

Risttuules ja Must alpinist

Tere jälle kallid lugejad. On küll esimene naljakuu päev ja mõtlesin, et äkki ei ole hea päev postituse tegemiseks, kuid otsustasin siiski riskeerida 🙂 Lisaks püüan valida sellised teemad, mis ei jäta ruumi võimalusele, et tegemist oleks aprillinaljaga. Püüame siin ikka tõsist joont hoida, eks 🙂

Kõigepealt tahtsin teavitada kõiki, kes veel sellest kuulnud ei ole, et ETV ekraanilt on selle nädala reedel võimalik näha noore režissööri Martti Helde eelmise aasta filmi “Risttuules“, mis põhineb 1941. aasta juuniküüditamise sündmustel. Film põhineb tõsielusündmustel ja räägib meile huvitavas filmikeeles kümnete tuhandete eestlaste saatusest. Kuna film valiti ju kriitikute poolt eelmise aasta parimaks Eesti filmiks, siis võiks juba selle pärast filmi ära vaadata 🙂 Kuigi paljudel on see ju juba nähtud ka.

Teine uudis puudutab aga vana filmi asemel uut filmi. Nimelt on valmimas uus mängufilm “Must alpinist”, mille režissöör on Urmas Eero Liiv, kes käis filmi üles võtmas aga meie idanaabri juures – nimelt Siberis Burjaatias. Film ei ole veel päris valmis, kuid kuna tegemist on põnevikuga, siis ootan seda väga. Selliseid filme siin ju väga sageli ei tehta. Ja nüüd veidi filmist – tegemist on nõuka ajal aset leidnud sündmustel põhinev õudussugemetega noortefilmiga, mis räägib Eesti tudengite talvematkagrupist, kes Siberis hirmsate sündmuste keskele satub. Kõlab huvitavalt ja loodetavasti on võttegrupil õnnestunud kõik see ka filmilindile saada.

Alpinist

Dokumentaalilainel

Kui oktoobris oli päris palju filmiuudiseid ning Eesti filmimaastik kihas korralikult, siis novembris on seni olnud uudiseid vähem. Õues valitsevad juba sünged sügis-/talveilmad ning kaamos hakkab võimust võtma. See aga loomulikult ei ole alati kurb uudis – pimedate öödega jõuab samaaegselt ju kohale ka PÖFF! Nagu juba kuulda on olnud, siis on Pöfil seekord (nagu alati!) väga palju vaatamisväärset. Aga selle postituse ja üldse selle blogi peamine teema pole siiski ju filmifestivalide kajastamine. Kuigi eks see haakub ka servapidi selle teemaga.

Tegelikult tahtsin pühenduda kahele praegu kinodes jooksvale dokfilmile. Esiteks film nimega “Allan“, millele on muusika kirjutanud maestro Arvo Pärt ise! Film räägib toredast ja elurõõmsast noorest mehest, kes tegeleb spordiga, naudib kino, kuid kes on pime. Film ei puuduta samuti mitte ainult seda, mis on tema elus hea – ka selle varjuküljed leiavad kajastamist, kuid siiski domineerib hea. Loomulikult pakuvad head võrdlusmomenti ka 20 aasta eest Allanist, kes oli siis 13 aastat vana, filmitud kaadrid.

Kuidas ma Aafrikat päästsin

Teine film on “Kuidas ma Aafrikat päästsin“, mis räägib energilisest ja ideid tulvil noorest naisest nimega Siisi, kes otsustab minna Aafrikasse ning seal kohvik avada. Soovitan kõigil minna kinno: sel viisil saate teada, et kuidas tal läks. Kuidas oli seal tegelik elu? Kas tal õnnestus kohalikku kogukonda aidata? Millega see asi lõppes või alles lõppeb?

Head kinoskäimist!